• English
  • Eesti

    Kõlbmatute ravimite käitlemine (ravimijäägid)

    24.10.2017
    Printer-friendly version

    Mida teha koduste ravimijääkidega

    Kui ravimid on aegunud, kõlbmatuks muutunud või neid mõnel muul põhjusel enam ei kasutata, on eraisikul kaks võimalust, kuidas ravimitest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda:
    a) viia ravimid apteeki;
    b) viia ravimid kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.
    Mõlemal juhul võetakse eraisikutelt/elanikelt ravimid vastu tasuta.

    Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja suunata hävitamisele.

    Apteekidel ei ole kohustust võtta vastu teisi jäätmeid, mis esmapilgul võivad olla ravimitest eristamatud - nt toidulisandeid, loodustooteid, mitmeid meditsiiniseadmeid.  Neid võib koguda koos muude koduste olmejäätmetega, või ohtlike komponentide olemasolul koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

    Apteeki üleantavad ravimid võiksid olla originaalpakendites. Ärge võtke purkidest ja blistritest tablette välja, ärge valage ümber vedelikke.

    Apteeker võib küsida üleandja kontaktandmeid vastuvõtuakti koostamiseks, kuid kui inimene ei soovi oma nime avaldada, peab apteek ka sel juhul ravimijäägid vastu võtma (vastuvõtuakti asemel täiendab apteek hiljem enda sisedokumente).

    Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti / jäätmejaama viimisel tuleks eelnevalt veenduda, et seal ravimeid vastu võetakse. Jäätmejaamade eraisikutele suunatud teenuste kohta saab teavet ka veebist; enamasti on kas kohaliku omavalitsuse või konkreetse jäätmejaama infos kirjas, milliseid ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu võetakse.

     

    Ettevõtluses tekkinud ravimijäägid

    Ettevõtluses, sh tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel  tekkinud ravimijäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete, sh ravimijäätmete, käitlemise õigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite hävitamine peab toimuma vahetult pärast üleandmist.

    Teavet litsentseeritud jäätmekäitlejate kohta, kellele saab ohtlikeks jäätmeteks olevaid ravimijäätmeid üle anda, saab Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteemist (KLIS), valides loatüübiks „Ohtlike jäätmete käitluslitsents“.

    Kohaliku omavalitsuse hallatavate jäätmejaamade kasutamise kohta tuleb eelnevalt kindlasti omavalitsusest uurida. Reeglina ei ole ettevõtjatel lubatud ravimijäätmeid viia jäätmejaamadesse, kus kohalik omavalitsus on korraldanud elanikelt ohtlike jäätmete tasuta vastuvõtmise. Sellistesse kogumispunktidesse võib ohtlikke jäätmeid anda juhul, kui on saadud nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kogumispunktil on ohtlike jäätmete käitluslitsents ning sealt antakse nõuetekohane dokument jäätmete vastuvõtmise kohta.

    Ravimite hävitamisele suunamine

     

    Lisateave: ravimite ohtlikkus keskkonnale

    Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Terviseriskidest on juttu ravimi pakendil, infolehes, meedias; keskkonnariskidest eriti ei räägita.

    Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, tuvastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke (üks näide: http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/05/aastas-jouab-laanemerre-2200-tonni-ravimijaake). Kuigi valdavalt on kontsentratsioonid sedavõrd väikesed, et jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete sisaldusi, võivad ravimijäägid laiemas perspektiivis põhjustada probleeme. Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ning senini ei ole uuritud nende mõju keskkonnas madalatel kontsentratsioonidel. Kuigi enamik ravimitest laguneb keskkonnas kiiresti, tekivad pideva kasutuse järgselt siiski suhteliselt suured jääkide kogused. Otsene kahjulik mõju võib olla veeorganismidele, näiteks hormoonpreparaadid võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, tulemuseks sigimisvõimetus. Mitmed ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette.

     

    Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada.

    Vanasti soovitati kodus üle jäänud ravimid lasta kanalisatsiooni, et need kogemata laste kätte ei satuks. Praeguste teadmiste valguses on tungivalt soovitav seda mitte teha. Koduste olmejäätmete hulka ei tohi ravimeid visata - keskkonna saastamine on ka sel juhul probleemiks (lisaks võimalus, et lapsed või koduloomad need sealt avastavad). Mõlemal juhul koormame keskkonda täiendavate ravimijääkidega. Jäätmekäitlejad korraldavad ravimijääkide ohutu hävitamise.